Eesti aimekirjanduse olulisim tekst_cc781905-5cde-3194-bb3b-136bad5cf58d,
mis pakub veenva seletuse
Ultima Thule müüdist
väga iidsete seoste stsenaariumis
Läänemere ja Vahemere vahel
Gianni Glinni
Tänavu tähistame 5. aasta möödumist itaaliakeelse Lennart Meri „Hõbevalge. Tuule, tule ja Ultima Thule kursil“ esmaavaldamisest. Lennart Meri oli ülim eurooplane, vaba Eesti president 1992–2001, rändur, ajaloolane, kirjanik, filmirežissöör.
Curatore Gianni Glinni
Il tema trattato nel saggio si inserisce in un filone di ricerca che si avvale di importante documentazione storica e mitologica comparata. Tale tema è stato più volte affrontato da molti autori che hanno analizzato il mito dell’Ultima Thule e del mondo delgi iperborei. Il testo di Lennart Meri rapresenta un sicuro punto di riferimento per la ricchezza delle analisi documentali svolte e la profondità delle intuizioni.
Fondatore dell'Assocaizione Italia Estonia
''HÕBEVALGE'' – ''Valge hõbe''
Lennart Meri
Sa arvasid, et tead müüdist kõike
Apollost, Phaetonist,
hüperborealastest jaUltima Thule?
See erakordne raamat “Hõbevalge” pole kunagi varem teistesse keeltesse tõlgitud
Lisaks Soome one ei jäta see teid hämmastama uuenduslike stsenaariumitega ja uute perspektiividega.
info:Väljaande toimetaja Gianni Glinni
''HÕBEVALGE''
Arvasite, et teate kõike Apolloni ja Phaetoni müütidest,_cc781905-3fb6b3b3b3b
jaUltima Thulest?!
Eesti kultuuri kultusteos “Hõbevalge”, mida ei ole seni tõlgitud tõlgitud_cc781905-5cde-3194-bb3b-136bad5hetegiale_de5cf58
üllatab varem käsitlemata ideede
ja uudsete seisukohtadega.
Teave: Projekti kuraator Gianni Glinni
Traduttore e adattore del testo - Tõlkija ja teksti kohandaja Itaalia konteksti
"Raamatut võiks Itaalias hakata lugema kui tõelist Euroopa integratsiooni õpikut. Seda oli väga meeldiv kuulata ning see avas ka minu jaoks täiesti uue tõlgendamisvõimaluse”
Semiologo, Universtiá di Tallinn - Tallinna ülikooli semiootik
"Hõbevalge" on Lennart Meri tuntuim teos, mis ilmus 1976. aastal. See teos rekonstrueerib Eesti ja Läänemere piirkonna varast ajalugu. Uurali sugukonda läänemeresoome keelerühma kuuluva eesti keele eripära identifitseerib eestlasi mitteindoeuroopa rahvana ja ühe vanima Põhja-Euroopa maid asustanud rahvana. Nagu teisteski töödes, ühendab Meri klassikalise Vahemere maailma dokumentaalseid allikaid sügavate teadmistega indoeuroopa-eelse põhjamaade ajaloost ja mütoloogiast. Rangete ajalooliste, teaduslike ja etnograafiliste uurimiste ning Baltikumi, Uurali ja Siberi vaheliste rännakutel kogutud materjalide kaudu näeb ta ette uusi põnevaid uurimisstsenaariume Baltikumi ja Vahemere maade vastastikuste mõjude kohta väga iidsetel perioodidel. “Kui geograafia on proosa, siis kaardid on ikonograafia,” kirjutab Meri. "Hõbvalge" põhineb peamiselt muistsetelt meresõitjatelt saadud geograafilistel allikatel ja paljastab täpse analüüsiga legendaarse Ultima Thule saladuse. Thule on nimi, mille kreeklased ja ladinad andsid kõige kaugemale maale, mis eales Põhjas on jõudnud ja mis arvatavasti asub kuuepäevase teekonna kaugusel Suurbritanniast. On pakutud palju alternatiivseid asukohti, sealhulgas Shetlandi saared, Island ja Norra. Meri sõnul on võimalik, et nimi "Thule" tuleneb iidsest traditsioonilisest eesti rahvapärasest rütmivärsist, mis räägib Saaremaal asuva Kaali järve meteoriidikraatri tekkest. Juba essees “Tacituse tahtel” (2000) käsitleb Meri Eesti ja Rooma impeeriumi iidseid kontakte ning märgib, kuidas Eesti andis suure panuse Euroopa ühiskultuuri. Peamised panused puudutavad karusnahkade töötlemist, merevaiguga kauplemist, selle kalliskivi ümber tekkinud mütoloogiat, aga eelkõige Liivimaal kasutusel olnud väga tõhusa kuivatusprotsessi levikut ja kogu Euroopas tarnitava haigusvaba viljaga kauplemist. näljaaastad.
Keskkond: jälgib teekonda, mille geograaf Pithea tegi umbes 300 eKr. Cr kaugetes ja tundmatutes põhjameredes, mis annab tunnistust Ultima Thule nimelise saare olemasolust. Selle saare asukoht on jäänud tänaseni suureks mõistatuseks. Raamatus toetub hüpotees, et Ultima Thule oli Saaremaa saar Eestis ja sellelt saarelt pärinevad olulised müüdid nagu hüperborea Apollo oma.
"Hõbevalge" on Lennart Meri tuntuim teos, mis avaldati aastal 1976. Raamat rekonstrueerib Eesti ja Läänemere alade iidse ajaloo. Soome-ugri keelte alla kuuluva läänemeresoome keelte rühma kuuluva eesti keele järgi saab eestlasi määratleda kui mitte-indoeurooplasi ja kui üht vanimaist Põhja-Euroopat ja kogu Põustanhjalat asist. Nagu juba oma varasemates kirjanduslikes töödes, põimib Meri Vahemere klassikalised ajaloolised allikad oma sügavate töödega indoeoroopa ajastu eelse vana-põhja mütoloogia ja ajalooga. Ajalooliste, reaalteaduslike ja etnograafiliste analüüside ning Läänemere kallastel, Uuralites ja Siberis reisidel olles kogutud materjalide põhjal avab autor tee uutele huvitavatele hüpoteesidele, missugune võis_cc781905-5cde -3194-bb3b-136bad5cf58d_iitsetel aegadel olla Läänemere ja Vahemere maadea vastatstikune mõju._cc781905-4c781905-5cbad5cf58d_bad6cf58d_cc781905-5cde
Lennart Merioli eesti haritlane, kirjanik, lavastaja ja poliitik, välisminister kahel korral Eesti Vabariigi president (1992 - 2001). Põhiline oli tema panus iseseisva Eesti naasmisel 1991. Ta esindas oma riiki ka Rooma lepingu Euroopa konvendil 2004. aastal.
Lennart Meri peetakse üheks olulisemaks intellektuaaliks - tema järgi on nimetatud tänase Eesti ja Tallinna rahvusvahelise lennujaama esseistid.
Lennart Meri
(29.03.1929 – 14.03.2006)
Lennart Merion Eesti intellektuaal, kirjanik, ajaloolane, dokumentarist ja poliitik, kellest sai pärast taasiseseisvumist Eesti välisminister ning kes_cc781905- 5cde-3194-bb3b-136bad5cf58d_valiti hiljem kaheks mandaadiks Eesti Vabariigi presidendiks (1992 - 2001).
Lennart Meril oli eriline roll Eesti taasiseseisvumisel_cc781905-5cde-6bbd9c781905-5cf58bd19b311905-5cf58d_roll Eesti aastal.
Ilu- ja aimekirjandus - Raamatud
1959 Kobrade ja karakurtide jälgedes; 1961 Laevapoisid rohelisel ookeanil; 1964 Tulemägede maale; 1974 Virmaliste väraval; 1976 – Hõbevalge; 1977 Lähenevad rannad; 1984 Hõbevalgem; 1989 1940 Eestis. Dokumente ja materjale; 1995 Tulen maasta, mille nimi on Viro; 1996 Presidendikõned;
2001 Riigimured
Dokumentaalfilmid - Dokumentaalfilmid
1970 Veelinnurahvas; 1977 Linnutee tuuled; 1986 Kaleva hääled; 1989 Toorumi pojad; 1997 Shamaan